1 00:00:08,717 --> 00:00:10,552 {\an8}Dinosaurused valitsesid planeeti... 2 00:00:10,552 --> 00:00:12,179 {\an8}JUTUSTAB DAVID ATTENBOROUGH 3 00:00:12,179 --> 00:00:14,806 {\an8}...enam kui 150 miljonit aastat. 4 00:00:15,682 --> 00:00:18,727 Nad elasid peaaegu igas ilmanurgas 5 00:00:19,311 --> 00:00:23,148 ning olid peaaegu iga mõeldava kuju ja suurusega. 6 00:00:24,358 --> 00:00:27,402 Mõned olid tõeliselt erakordsed. 7 00:00:30,822 --> 00:00:34,535 Teame nüüd, et T. rex oli võimas ujuja... 8 00:00:36,787 --> 00:00:40,082 velotsiraptorid olid kavalad sulelised kütid 9 00:00:42,000 --> 00:00:45,963 ja mõned dinosaurused olid vägagi kummaliste käitumisviisidega. 10 00:00:48,841 --> 00:00:52,594 Aga peaaegu iga päev tehakse uusi avastusi, 11 00:00:52,594 --> 00:00:57,641 mis räägivad meile rohkem elust selle planeedi peal 66 miljoni aasta eest. 12 00:01:02,604 --> 00:01:05,482 Sel korral saates „Prehistoric Planet“ 13 00:01:05,482 --> 00:01:08,026 paljastame uusi loomi 14 00:01:09,403 --> 00:01:13,740 ning uut infot, mis valgustab nende paarilisteotsinguid 15 00:01:15,576 --> 00:01:18,203 järglaste kasvatamise raskusi 16 00:01:19,496 --> 00:01:21,415 ja hiiglaslikke lahinguid. 17 00:01:29,506 --> 00:01:33,969 Näete aega, mil leidis aset looduse suurim vaatemäng. 18 00:01:37,514 --> 00:01:41,727 See on „Prehistoric Planet 2“. 19 00:01:54,823 --> 00:02:00,078 OOKEANID 20 00:02:04,499 --> 00:02:05,584 Ookean. 21 00:02:06,877 --> 00:02:10,172 Esiajaloolise planeedi suurim elupaik. 22 00:02:14,426 --> 00:02:18,514 See on kodu ühele aegade suurimale kiskjale... 23 00:02:24,937 --> 00:02:27,064 hiiglaslikule mosasaurusele. 24 00:02:46,792 --> 00:02:51,463 Aga kõik mosasaurused pole jõhkrad 15-meetrised koletised. 25 00:02:52,965 --> 00:02:56,677 Riffi on varjunud Phosphorosaurus. 26 00:02:58,470 --> 00:03:00,722 Ka tema on mosasauruste perekonnast, 27 00:03:01,265 --> 00:03:04,560 üks väikseimaid liikmeid, vähem kui kolmemeetrine emane. 28 00:03:08,313 --> 00:03:11,775 Päevasel ajal peitub ta ohtude eest. 29 00:03:15,821 --> 00:03:21,034 Aga iga tund peab ta korra-paar pinnale sööstma, et hinge tõmmata. 30 00:03:25,914 --> 00:03:29,459 Nagu kõik tema liigikaaslased, hingab ka tema õhku. 31 00:03:37,092 --> 00:03:39,928 Suurimate mosasauruste kõrval on ta tilluke. 32 00:03:47,728 --> 00:03:51,106 Aga ka tema on ohtlik kiskja. 33 00:03:54,359 --> 00:03:57,154 Ning ega ta alati end varjudes peida. 34 00:04:00,032 --> 00:04:03,160 Õigel ajal saab temast kütt. 35 00:04:07,956 --> 00:04:11,084 Ja õige aeg on siis, kui päike loojub. 36 00:04:30,771 --> 00:04:35,400 Pimeduse saabudes tema veealune maailm muutub. 37 00:04:52,709 --> 00:04:57,464 Nüüd hakkavad miljardid olendid merepõhjast tõusma, 38 00:04:57,464 --> 00:04:59,466 et veepinna lähedal toituda. 39 00:05:04,137 --> 00:05:10,060 Maailma suurim massiline ränne leiab aset peaaegu pilkases pimedas 40 00:05:11,812 --> 00:05:15,649 ja seda näeb vaid eriliste öövaatluskaameratega. 41 00:05:22,197 --> 00:05:27,744 Kõige silmapaistvam nendest öistest külalistest on üks laternkala liik. 42 00:05:32,291 --> 00:05:37,796 Nende ähmast tontlikku valgust tekitab keemiline reaktsioon nende kehas. 43 00:05:44,761 --> 00:05:49,641 Selle bioluminestsentsi välgatusega saab kiskjaid segadusse ajada. 44 00:05:52,811 --> 00:05:58,233 Ja alt vaadatuna aitab helendus neil ookeani kuuvalge pinnaga 45 00:05:58,233 --> 00:06:01,528 sulanduda ja end selle taustal varjata. 46 00:06:05,782 --> 00:06:10,495 Aga Phosphorosaurus'e eest nad end varjata ei saa. 47 00:06:14,499 --> 00:06:18,462 Tal on oma kasvu kohta suurimad silmad mosasauruste seas... 48 00:06:21,548 --> 00:06:25,928 mille abil näeb ta illusiooni läbi ja suudab saaki eristada. 49 00:06:46,782 --> 00:06:52,412 Koidiku ajaks on migreeruv parv taas sügavustesse sukeldunud. 50 00:06:55,082 --> 00:07:01,004 Ning ka Phosphorosaurus peab oma päevasesse peidukohta naasma. 51 00:07:07,302 --> 00:07:10,931 Suurimad mosasaurused luusivad taas ringi. 52 00:07:27,614 --> 00:07:31,577 Tema peab pimedikku ootama, et taas turvaliselt jahti pidada. 53 00:07:41,587 --> 00:07:48,010 Päeval pakub esiajalooline ookean võimalusi hoopis teistsugusele kütile. 54 00:07:53,724 --> 00:07:56,560 Põhja-Ameerika soojades meremadalikes 55 00:07:56,560 --> 00:08:01,148 on kalu peaaegu sama palju kui öiste laternkalade parves. 56 00:08:10,240 --> 00:08:16,580 Ja nad meelitavad ligi 180 cm pika hesperornise. 57 00:08:33,429 --> 00:08:39,520 Hesperornis ei suuda küll lennata, aga ookeanieluks on ta hästi kohanenud. 58 00:08:56,870 --> 00:09:00,874 Suurte võimsate jalgadega saab ta väga kiiresti ujuda. 59 00:09:03,502 --> 00:09:06,797 Ühelgi õnnetul kalal pole pääsu, 60 00:09:06,797 --> 00:09:10,968 kui ta nõelteravaid hambaid täis noka vahele jääb. 61 00:09:25,107 --> 00:09:28,819 Kalaparv pole pikalt pelgalt hesperorniste päralt. 62 00:09:31,989 --> 00:09:35,325 Xiphactinus'ed ehk X-kalad. 63 00:09:37,661 --> 00:09:41,623 Toitumisvõimalus meelitab neid peagi arvukalt kohale. 64 00:09:47,045 --> 00:09:53,051 Üle viiemeetristena on nad ookeani ühed suurimad ja kiireimad kalad. 65 00:10:07,524 --> 00:10:12,654 Oma suure suuga saab Xiphactinus korraga mitu kala kinni püüda 66 00:10:12,654 --> 00:10:16,950 ja neelab vahel endast poole väiksemagi saaklooma tervena alla. 67 00:10:22,706 --> 00:10:25,292 Algul jagub kalu kõigile. 68 00:10:27,628 --> 00:10:33,008 Aga parve kahanedes pööravad X-kalad oma tähelepanu mujale. 69 00:10:37,137 --> 00:10:39,973 Kiskjast on saakloom saamas. 70 00:10:57,824 --> 00:11:04,206 Hesperornistel on vaid üks valik: elu eest põgeneda. 71 00:11:22,933 --> 00:11:24,977 Xiphactinus on kiirem. 72 00:11:27,229 --> 00:11:29,731 Hesperornis on vilkam. 73 00:11:44,204 --> 00:11:49,126 Aga X-kala jaoks on menüüs kõik... 74 00:11:54,047 --> 00:11:56,258 ka enda liigikaaslased. 75 00:12:05,517 --> 00:12:08,937 Minutitega on pidusöök kadunud... 76 00:12:11,732 --> 00:12:13,775 ja kiskjad liiguvad edasi. 77 00:12:24,703 --> 00:12:29,082 Mõrtsukalikud kütid pole ookeani ainsad ohud. 78 00:12:29,082 --> 00:12:32,002 Ka meri ise võib ohtlik olla. 79 00:12:42,971 --> 00:12:46,016 Siin esiajaloolise Euroopa saarte ümber 80 00:12:46,016 --> 00:12:50,521 tekitab mereloodete vägi elu jaoks raskusi. 81 00:12:54,107 --> 00:12:56,902 Eriti kõige tillukesematel olenditel. 82 00:13:11,625 --> 00:13:14,169 Need on ammoniitide munad. 83 00:13:16,088 --> 00:13:17,381 Neid on mitu tuhat. 84 00:13:23,387 --> 00:13:25,681 Vool tõi need kalda lähedale... 85 00:13:30,060 --> 00:13:31,770 kivistesse lohkudesse. 86 00:13:41,321 --> 00:13:45,492 Siin saavad nad ohutult areneda. 87 00:13:49,830 --> 00:13:53,458 Munad on tillukesed, vaid paarimillimeetrised. 88 00:13:57,796 --> 00:14:01,341 Nüüd on aeg järglastel vabaneda. 89 00:14:12,603 --> 00:14:15,063 Nad liiguvad joa pursetega. 90 00:14:15,981 --> 00:14:19,109 Aga uute ujumisoskustega pole kerge viluda. 91 00:14:29,369 --> 00:14:33,415 Need lohud on seni neile sõimeks olnud. 92 00:14:34,750 --> 00:14:39,254 Aga mõõnaga muutuvad need isoleeritud lompideks. 93 00:14:46,929 --> 00:14:49,181 Teised saavad põgeneda. 94 00:14:54,269 --> 00:15:00,067 Aga abitute ammoniitide sõimest võib kähku surmalõks saada. 95 00:15:07,616 --> 00:15:12,704 Keskpäevase päikese käes hakkab lombi vesi aurustuma. 96 00:15:15,249 --> 00:15:18,585 Kui lomp täitsa ära kuivab, surevad nad kõik. 97 00:15:24,049 --> 00:15:25,801 Aga lootus pole kadunud. 98 00:15:27,302 --> 00:15:30,013 Väiksed ammoniidid suudavad midagi imelist teha. 99 00:15:31,849 --> 00:15:36,186 Igaüks üritab põgeneda, mistõttu nad kuhjuvad üksteise otsa. 100 00:15:39,523 --> 00:15:43,402 Koos liiguvad nad põhimõtteliselt nagu üks isend. 101 00:15:46,613 --> 00:15:50,534 Igaüht kannab edasi see tilluke elav tõusulaine, 102 00:15:52,202 --> 00:15:55,372 tagumised isendid tõukavad eesolijaid üle kuivade kivide. 103 00:16:00,836 --> 00:16:04,298 Lõpuks pääsevad nad sügavamasse vette. 104 00:16:09,178 --> 00:16:12,347 Nüüd ootavad nad tõusu. 105 00:16:42,836 --> 00:16:44,755 Aga kõik ei pääse. 106 00:16:49,468 --> 00:16:52,054 Lugematul hulgal isendeid jääb kuivale. 107 00:16:57,726 --> 00:17:02,981 Toit raipesööjatele, nagu nendele Pyroraptor'i-poegadele. 108 00:17:13,407 --> 00:17:17,996 Ülejäänud viiakse võimsate hoovustega maismaast kilomeetrite kaugusele. 109 00:17:23,335 --> 00:17:28,799 Isegi nii kaugele, Vaikse ookeani keskpunkti. 110 00:17:31,510 --> 00:17:35,013 Need tohutud atollid ja nende keskel olevad laguunid 111 00:17:35,013 --> 00:17:38,684 pakuvad ainsana varjupaika tuhandete kilomeetrite raadiuses. 112 00:17:46,233 --> 00:17:52,614 Siit leiavad tuarangisaurused, elasmosauruslaste sugukonnast, ohutu koha. 113 00:18:04,334 --> 00:18:08,088 Aga nendest madalikest kaugemal on teine lugu. 114 00:18:13,719 --> 00:18:18,390 Elasmosaurused peavad iga päev sügavamas vees käima. 115 00:18:24,104 --> 00:18:30,110 Atolliäärsete kanjonite kaudu pääseb madalikelt rikkalikele toitumisaladele. 116 00:18:34,823 --> 00:18:38,869 See süvavesi meelitab ligi nii näljaseid elasmosauruseid 117 00:18:39,745 --> 00:18:42,080 kui ka kiskjaid, kes neid jahivad. 118 00:18:49,338 --> 00:18:51,340 Ookeani suurimaid. 119 00:18:55,677 --> 00:18:58,597 Viieteistmeetrine mosasaurus. 120 00:19:13,946 --> 00:19:19,993 Ookeanipõhjast üles paisatud toitained tagavad rikkaliku kalade varu. 121 00:19:25,666 --> 00:19:29,711 Voolujooneliste kehade ja nelja võimsa loivaga 122 00:19:29,711 --> 00:19:32,631 saavad elasmosaurused väga osavalt manööverdada. 123 00:19:39,054 --> 00:19:43,016 Aga igapäevased söömaskäigud muudavad nende liikumise ettearvatavaks 124 00:19:44,351 --> 00:19:47,396 intelligentse ja kannatliku küti jaoks. 125 00:20:00,784 --> 00:20:04,121 Mosasaurus on varitsev kiskja. 126 00:20:09,418 --> 00:20:15,883 See üüratu loom kasutab oma suurt saba, et hämmastava nobedusega kiirendada. 127 00:20:29,188 --> 00:20:31,273 Sel korral ei vedanud. 128 00:20:41,533 --> 00:20:44,036 Lausa enamik jahte ebaõnnestuvad. 129 00:20:47,206 --> 00:20:50,334 Aga kuna siin elab nii palju elasmosauruseid, 130 00:20:50,334 --> 00:20:53,921 avaneb peagi taas uus võimalus. 131 00:21:10,771 --> 00:21:17,236 Maskeeriva tumeda kanjonipõhja taustal saab mosasaurus märkamatult läheneda... 132 00:21:19,780 --> 00:21:23,951 ja oodata noort kogenematut indiviidi. 133 00:21:24,826 --> 00:21:26,578 Ideaalset ohvrit. 134 00:21:50,394 --> 00:21:56,233 Mosasaurus võib nii tugevalt lüüa, et ainuüksi kokkupõrge tapab saaklooma. 135 00:21:58,402 --> 00:22:04,449 Rünnak on nii kiire, et elasmosaurus üsna kindlalt ei osanud seda oodata. 136 00:22:09,955 --> 00:22:16,920 Elu võib ookeanis ohtlik olla ja mitte ainult hiiglaste tõttu. 137 00:22:19,214 --> 00:22:22,384 Lompidest põgenenud väikestest ammoniitidest 138 00:22:22,384 --> 00:22:26,597 on vähem kui üks protsent meres mitu kuud vastu pidanud. 139 00:22:29,850 --> 00:22:32,728 Aga nendel vähestel vedas kohe eriti. 140 00:22:34,271 --> 00:22:38,692 Ookeanihoovused kandsid neid ideaalsesse elukohta: 141 00:22:40,319 --> 00:22:43,280 Euroopa ranniku lähedal asuvatele mererohuga aladele. 142 00:22:53,498 --> 00:22:59,004 Siin on parvedes ammoniite üllatavalt erinevate suuruste... 143 00:23:00,422 --> 00:23:01,590 ja kujudega. 144 00:23:24,321 --> 00:23:28,742 See kummaline 180 cm pikk hiiglane on Baculites, 145 00:23:28,742 --> 00:23:31,328 kes toitub merepõhja lähedal. 146 00:23:39,211 --> 00:23:41,922 Ja peaaegu sama suur 147 00:23:41,922 --> 00:23:46,468 on hiiglasliku kirjaklambri kujuga Diplomoceras. 148 00:23:54,476 --> 00:23:59,189 Nad kõik saavad siin jõudsalt elada, sest on rohkelt toitu. 149 00:24:02,025 --> 00:24:07,948 Nad söövad siin planktonit, väikseid koorikloomi ja mõned isegi kalu. 150 00:24:19,751 --> 00:24:22,337 Neil vastkoorunutel hakkab kujunema välja 151 00:24:22,337 --> 00:24:26,091 erakordne kuju, mis neil täiskasvanutena on. 152 00:24:28,552 --> 00:24:33,223 Esileulatuva spiraali järgi saab neid noorte Nostoceras'tena tuvastada. 153 00:24:39,855 --> 00:24:42,316 Need on täiskasvanud Nostoceras'ed. 154 00:24:44,067 --> 00:24:47,446 Nad eelistavad sügavamate vete merepõhja. 155 00:25:10,636 --> 00:25:14,223 Ammoniidid on vohanud nendes esiajaloolistes ookeanides 156 00:25:14,223 --> 00:25:17,434 peaaegu 400 miljonit aastat. 157 00:25:24,733 --> 00:25:26,652 Neid on tuhandeid liike. 158 00:25:37,079 --> 00:25:41,333 Nad on ühed kõige edukamad loomad, kes on eales eksisteerinud... 159 00:25:44,586 --> 00:25:51,385 elades jõudsalt parasvöötme soojades meredes ja isegi pooluste külmimais vetes. 160 00:25:57,850 --> 00:26:02,729 Näiteks siin, Antarktikat ümbritsevas külmunud meres. 161 00:26:13,115 --> 00:26:19,288 Pärast pea täielikus pimeduses möödunud talve hakkab madal päike jääd sulatama... 162 00:26:21,206 --> 00:26:25,711 muutes selle taas ligipääsetavaks hiiglaslike hooajaliste külaliste jaoks. 163 00:26:30,465 --> 00:26:34,344 Morturneria'd, veidrat sorti elasmosaurused. 164 00:26:36,388 --> 00:26:42,895 Nad on püsisoojased ja paks rasvakiht aitab neil kehasoojust hoida. 165 00:26:48,150 --> 00:26:52,321 Nad on ühed maailma kõige salalikumad ja tabamatumad loomad. 166 00:26:56,116 --> 00:27:01,163 See grupp migreerus üle 3000 km kauguselt Lõuna-Ameerikast, 167 00:27:02,831 --> 00:27:05,501 et kevadeks siia jõuda. 168 00:27:09,338 --> 00:27:14,718 Tänavu sündinud järglased kohtavad nüüd esimest korda merejääd. 169 00:27:18,013 --> 00:27:21,016 See võib õhku hingava reptiili jaoks ohtlik olla. 170 00:27:26,813 --> 00:27:30,817 Nad saavad hingata vaid seal, kus jääs on augud. 171 00:27:33,195 --> 00:27:36,281 Täiskasvanud peavad ettevaatlikult neid auke otsima 172 00:27:37,032 --> 00:27:39,326 ning noorukid peavad lähedal püsima. 173 00:27:54,424 --> 00:28:00,097 Siinne külm vesi on suurepärane elupaik selle hiiglase lemmiktoidu jaoks. 174 00:28:03,851 --> 00:28:08,522 Polaarmuda, mis on täis väikeseid olendeid. 175 00:28:14,278 --> 00:28:19,575 Merepõhja igal ruutmeetril võib tuhandeid tillukesi loomi olla. 176 00:28:26,164 --> 00:28:30,627 Kleepuvast mudast on raske söögipoolist eemaldada. 177 00:28:34,131 --> 00:28:36,675 Aga neil on vahva lahendus. 178 00:28:39,094 --> 00:28:43,390 Suutäit ampsates sulgevad nad oma lõuad osaliselt, 179 00:28:45,309 --> 00:28:49,438 tekitades hiiglasliku sõela, millega toitu välja filtreerida. 180 00:28:54,610 --> 00:28:59,823 Nad on ainsad loomad, kel on hambad sedasi toitumiseks arenenud. 181 00:29:31,355 --> 00:29:34,775 Morturneria'd söövad siin terve suve, 182 00:29:34,775 --> 00:29:38,862 kuni vesi polaartalvega taas kinni külmub. 183 00:29:51,250 --> 00:29:55,128 Soojemates vetes ootavad neid ees teised raskused. 184 00:29:58,298 --> 00:30:03,011 Aga kõige leidlikumad loomad leiavad alati võimalusi 185 00:30:04,429 --> 00:30:08,100 esiajaloolise planeedi laiuvates ookeanides. 186 00:30:19,570 --> 00:30:24,575 {\an8}PREHISTORIC PLANET: PALJASTATUD 187 00:30:24,575 --> 00:30:28,370 {\an8}KUI KIIRE OLI MOSASAURUS? 188 00:30:29,371 --> 00:30:34,001 Esiajaloolise planeedi maismaad valitsesid dinosaurused, 189 00:30:34,668 --> 00:30:38,964 aga meres domineerisid hoopis teistsugused reptiilid, 190 00:30:38,964 --> 00:30:40,340 mosasaurused. 191 00:30:40,841 --> 00:30:43,385 Ja see on ühe säärase kolp. 192 00:30:49,558 --> 00:30:53,312 Mosasaurused olid meresisalikud. 193 00:30:53,312 --> 00:30:57,733 {\an8}Justkui hiiglaslikud, vaalasuurused ujuvad komodo varaanid. 194 00:30:57,733 --> 00:30:59,902 {\an8}CALIFORNIA ÜLIKOOL 195 00:31:01,153 --> 00:31:06,325 Kitsenev koon, kare nahk, tavajäsemete asemel neli loiba 196 00:31:06,825 --> 00:31:11,872 ja pikk saba, mis meenutab väga hai oma, ent on tagurpidi. 197 00:31:12,998 --> 00:31:14,791 Selline oligi mosasaurus. 198 00:31:19,296 --> 00:31:22,883 Suurim oli Mosasaurus hoffmanni. 199 00:31:25,010 --> 00:31:26,887 Ta oli varitsev kiskja. 200 00:31:27,846 --> 00:31:30,599 Aga mis oli tema edu saladus? 201 00:31:34,394 --> 00:31:36,522 {\an8}Nad võivad paigal olla, üldse mitte liikuda... 202 00:31:36,522 --> 00:31:38,607 {\an8}LÕUNA-CALIFORNIA ÜLIKOOL 203 00:31:38,607 --> 00:31:41,026 {\an8}...ja siis uskumatult kiiresti söösta. 204 00:31:41,735 --> 00:31:45,864 Tänapäeval näeme seda sääraste roomajatega nagu krokodillid. 205 00:31:54,164 --> 00:31:58,168 Nende lihased võimaldavad tohutult võimsaid äkkrünnakuid. 206 00:32:01,922 --> 00:32:04,842 Kuna mosasaurused olid reptiilid, sisalikud, 207 00:32:04,842 --> 00:32:07,636 siis küllap võimaldasid nende lihased sarnaseid sööste. 208 00:32:11,807 --> 00:32:14,434 Nad olid kohanenud ka teisel moel, 209 00:32:15,018 --> 00:32:17,604 mis võis üllatusmomenti suurendada. 210 00:32:19,189 --> 00:32:21,900 Ujumise juures on üks keerulisi asju see, 211 00:32:21,900 --> 00:32:25,279 et vajad erilist dünaamikat kiire stardi jaoks, 212 00:32:25,279 --> 00:32:28,323 nagu sprinterid lähtepakuga. 213 00:32:28,323 --> 00:32:33,829 Ja üks parimaid viise selleks on end C-kujuliseks painutada 214 00:32:33,829 --> 00:32:36,874 ja siis oma küljega vett eemale tõugata. 215 00:32:37,958 --> 00:32:40,210 Tänapäeval teevad kalad nii. 216 00:32:41,378 --> 00:32:42,921 Säärane C-start 217 00:32:43,505 --> 00:32:49,052 {\an8}võimaldab neil silmapilkselt seisult täiskiirusele söösta. 218 00:32:49,052 --> 00:32:50,429 {\an8}KIIRUS - KIIRENDUS - AEG 219 00:32:50,429 --> 00:32:53,765 {\an8}Mosasaurused suutsid tõenäoliselt midagi väga sarnast teha, 220 00:32:53,765 --> 00:32:55,893 aga mõistagi palju suuremas mastaabis. 221 00:33:02,107 --> 00:33:08,572 Kui kiiresti suutis siis Mosasaurus hoffmanni laadne hiid ujuda? 222 00:33:09,531 --> 00:33:16,079 Vastuse saamiseks tellis meie saate tiim unikaalse teadusuuringu. 223 00:33:18,957 --> 00:33:25,881 Seni polnud sääraseid võimete väärtusi detailselt kalkuleerida üritatud. 224 00:33:25,881 --> 00:33:27,674 Meie töö on üks esimesi katseid 225 00:33:27,674 --> 00:33:31,637 nende loomade võimetele reaalseid arvulisi väärtusi anda. 226 00:33:31,637 --> 00:33:35,641 Ning saime sedasi üsna vapustavaid tulemusi. 227 00:33:35,641 --> 00:33:37,267 {\an8}KEHA PIKKUS 228 00:33:38,352 --> 00:33:40,521 {\an8}Tiim rehkendas kõike neli korda... 229 00:33:40,521 --> 00:33:41,605 {\an8}12 TONNI 13 MEETRIT 230 00:33:41,605 --> 00:33:42,856 {\an8}...et korrektsust tagada. 231 00:33:42,856 --> 00:33:45,275 {\an8}SABA PIKKUS 232 00:33:45,275 --> 00:33:49,196 {\an8}Kõik neli uuringut jõudsid kokkuvõttes sama järelduseni. 233 00:33:50,572 --> 00:33:53,992 Need loomad olid tohutuks kiirenduseks võimelised. 234 00:34:11,844 --> 00:34:17,641 See mosasaurus võib arvatavasti ühe sekundiga 75% oma pikkusest läbida. 235 00:34:18,766 --> 00:34:23,397 See tähendab, et kui mosasaurus on teist 17 meetri kaugusel, 236 00:34:23,397 --> 00:34:26,900 siis sekundiga jõudis ta 75% lähemale 237 00:34:26,900 --> 00:34:31,154 ning teise sekundiga juba möödus teist ja küllap pani tee peal teid nahka. 238 00:34:33,657 --> 00:34:39,288 Mosasauruse hoop oleks justkui veoautolt matsu saamisega võrreldav. 239 00:34:39,955 --> 00:34:44,710 Ainuüksi olendi löök, sellele järgnevast hammustusest rääkimata, 240 00:34:45,377 --> 00:34:48,297 tapaks paljud saakloomad silmapilkselt. 241 00:34:52,426 --> 00:34:56,972 Mosasaurused suutsid saavutada kiiruse 50 km/h pelga sekundiga. 242 00:35:00,934 --> 00:35:07,024 See teebki paljude arust neist aegade ülima merekiskja. 243 00:37:49,269 --> 00:37:51,271 Tõlkinud Silver Pärnpuu