1
00:00:08,717 --> 00:00:10,552
{\an8}Dinosaurused valitsesid planeeti...
2
00:00:10,552 --> 00:00:12,179
{\an8}JUTUSTAB
DAVID ATTENBOROUGH
3
00:00:12,179 --> 00:00:14,806
{\an8}...enam kui 150 miljonit aastat.
4
00:00:15,682 --> 00:00:18,727
Nad elasid peaaegu igas ilmanurgas
5
00:00:19,311 --> 00:00:23,148
ning olid peaaegu
iga mõeldava kuju ja suurusega.
6
00:00:24,358 --> 00:00:27,402
Mõned olid tõeliselt erakordsed.
7
00:00:30,822 --> 00:00:34,535
Teame nüüd, et T. rex oli võimas ujuja...
8
00:00:36,787 --> 00:00:40,082
velotsiraptorid
olid kavalad sulelised kütid
9
00:00:42,000 --> 00:00:45,963
ja mõned dinosaurused
olid vägagi kummaliste käitumisviisidega.
10
00:00:48,841 --> 00:00:52,594
Aga peaaegu iga päev
tehakse uusi avastusi,
11
00:00:52,594 --> 00:00:57,641
mis räägivad meile rohkem elust
selle planeedi peal 66 miljoni aasta eest.
12
00:01:02,604 --> 00:01:05,482
Sel korral saates „Prehistoric Planet“
13
00:01:05,482 --> 00:01:08,026
paljastame uusi loomi
14
00:01:09,403 --> 00:01:13,740
ning uut infot, mis valgustab
nende paarilisteotsinguid
15
00:01:15,576 --> 00:01:18,203
järglaste kasvatamise raskusi
16
00:01:19,496 --> 00:01:21,415
ja hiiglaslikke lahinguid.
17
00:01:29,506 --> 00:01:33,969
Näete aega,
mil leidis aset looduse suurim vaatemäng.
18
00:01:37,514 --> 00:01:41,727
See on „Prehistoric Planet 2“.
19
00:01:54,823 --> 00:02:00,078
OOKEANID
20
00:02:04,499 --> 00:02:05,584
Ookean.
21
00:02:06,877 --> 00:02:10,172
Esiajaloolise planeedi suurim elupaik.
22
00:02:14,426 --> 00:02:18,514
See on kodu ühele
aegade suurimale kiskjale...
23
00:02:24,937 --> 00:02:27,064
hiiglaslikule mosasaurusele.
24
00:02:46,792 --> 00:02:51,463
Aga kõik mosasaurused
pole jõhkrad 15-meetrised koletised.
25
00:02:52,965 --> 00:02:56,677
Riffi on varjunud Phosphorosaurus.
26
00:02:58,470 --> 00:03:00,722
Ka tema on mosasauruste perekonnast,
27
00:03:01,265 --> 00:03:04,560
üks väikseimaid liikmeid,
vähem kui kolmemeetrine emane.
28
00:03:08,313 --> 00:03:11,775
Päevasel ajal peitub ta ohtude eest.
29
00:03:15,821 --> 00:03:21,034
Aga iga tund peab ta korra-paar
pinnale sööstma, et hinge tõmmata.
30
00:03:25,914 --> 00:03:29,459
Nagu kõik tema liigikaaslased,
hingab ka tema õhku.
31
00:03:37,092 --> 00:03:39,928
Suurimate mosasauruste kõrval
on ta tilluke.
32
00:03:47,728 --> 00:03:51,106
Aga ka tema on ohtlik kiskja.
33
00:03:54,359 --> 00:03:57,154
Ning ega ta alati end varjudes peida.
34
00:04:00,032 --> 00:04:03,160
Õigel ajal saab temast kütt.
35
00:04:07,956 --> 00:04:11,084
Ja õige aeg on siis, kui päike loojub.
36
00:04:30,771 --> 00:04:35,400
Pimeduse saabudes
tema veealune maailm muutub.
37
00:04:52,709 --> 00:04:57,464
Nüüd hakkavad
miljardid olendid merepõhjast tõusma,
38
00:04:57,464 --> 00:04:59,466
et veepinna lähedal toituda.
39
00:05:04,137 --> 00:05:10,060
Maailma suurim massiline ränne
leiab aset peaaegu pilkases pimedas
40
00:05:11,812 --> 00:05:15,649
ja seda näeb
vaid eriliste öövaatluskaameratega.
41
00:05:22,197 --> 00:05:27,744
Kõige silmapaistvam nendest öistest
külalistest on üks laternkala liik.
42
00:05:32,291 --> 00:05:37,796
Nende ähmast tontlikku valgust
tekitab keemiline reaktsioon nende kehas.
43
00:05:44,761 --> 00:05:49,641
Selle bioluminestsentsi välgatusega
saab kiskjaid segadusse ajada.
44
00:05:52,811 --> 00:05:58,233
Ja alt vaadatuna aitab helendus
neil ookeani kuuvalge pinnaga
45
00:05:58,233 --> 00:06:01,528
sulanduda ja end selle taustal varjata.
46
00:06:05,782 --> 00:06:10,495
Aga Phosphorosaurus'e eest
nad end varjata ei saa.
47
00:06:14,499 --> 00:06:18,462
Tal on oma kasvu kohta
suurimad silmad mosasauruste seas...
48
00:06:21,548 --> 00:06:25,928
mille abil näeb ta illusiooni läbi
ja suudab saaki eristada.
49
00:06:46,782 --> 00:06:52,412
Koidiku ajaks on migreeruv parv
taas sügavustesse sukeldunud.
50
00:06:55,082 --> 00:07:01,004
Ning ka Phosphorosaurus
peab oma päevasesse peidukohta naasma.
51
00:07:07,302 --> 00:07:10,931
Suurimad mosasaurused luusivad taas ringi.
52
00:07:27,614 --> 00:07:31,577
Tema peab pimedikku ootama,
et taas turvaliselt jahti pidada.
53
00:07:41,587 --> 00:07:48,010
Päeval pakub esiajalooline ookean
võimalusi hoopis teistsugusele kütile.
54
00:07:53,724 --> 00:07:56,560
Põhja-Ameerika soojades meremadalikes
55
00:07:56,560 --> 00:08:01,148
on kalu peaaegu sama palju
kui öiste laternkalade parves.
56
00:08:10,240 --> 00:08:16,580
Ja nad meelitavad ligi
180 cm pika hesperornise.
57
00:08:33,429 --> 00:08:39,520
Hesperornis ei suuda küll lennata,
aga ookeanieluks on ta hästi kohanenud.
58
00:08:56,870 --> 00:09:00,874
Suurte võimsate jalgadega
saab ta väga kiiresti ujuda.
59
00:09:03,502 --> 00:09:06,797
Ühelgi õnnetul kalal pole pääsu,
60
00:09:06,797 --> 00:09:10,968
kui ta nõelteravaid hambaid
täis noka vahele jääb.
61
00:09:25,107 --> 00:09:28,819
Kalaparv pole pikalt
pelgalt hesperorniste päralt.
62
00:09:31,989 --> 00:09:35,325
Xiphactinus'ed ehk X-kalad.
63
00:09:37,661 --> 00:09:41,623
Toitumisvõimalus
meelitab neid peagi arvukalt kohale.
64
00:09:47,045 --> 00:09:53,051
Üle viiemeetristena on nad
ookeani ühed suurimad ja kiireimad kalad.
65
00:10:07,524 --> 00:10:12,654
Oma suure suuga saab Xiphactinus
korraga mitu kala kinni püüda
66
00:10:12,654 --> 00:10:16,950
ja neelab vahel endast poole väiksemagi
saaklooma tervena alla.
67
00:10:22,706 --> 00:10:25,292
Algul jagub kalu kõigile.
68
00:10:27,628 --> 00:10:33,008
Aga parve kahanedes
pööravad X-kalad oma tähelepanu mujale.
69
00:10:37,137 --> 00:10:39,973
Kiskjast on saakloom saamas.
70
00:10:57,824 --> 00:11:04,206
Hesperornistel on vaid üks valik:
elu eest põgeneda.
71
00:11:22,933 --> 00:11:24,977
Xiphactinus on kiirem.
72
00:11:27,229 --> 00:11:29,731
Hesperornis on vilkam.
73
00:11:44,204 --> 00:11:49,126
Aga X-kala jaoks on menüüs kõik...
74
00:11:54,047 --> 00:11:56,258
ka enda liigikaaslased.
75
00:12:05,517 --> 00:12:08,937
Minutitega on pidusöök kadunud...
76
00:12:11,732 --> 00:12:13,775
ja kiskjad liiguvad edasi.
77
00:12:24,703 --> 00:12:29,082
Mõrtsukalikud kütid
pole ookeani ainsad ohud.
78
00:12:29,082 --> 00:12:32,002
Ka meri ise võib ohtlik olla.
79
00:12:42,971 --> 00:12:46,016
Siin esiajaloolise Euroopa saarte ümber
80
00:12:46,016 --> 00:12:50,521
tekitab mereloodete vägi
elu jaoks raskusi.
81
00:12:54,107 --> 00:12:56,902
Eriti kõige tillukesematel olenditel.
82
00:13:11,625 --> 00:13:14,169
Need on ammoniitide munad.
83
00:13:16,088 --> 00:13:17,381
Neid on mitu tuhat.
84
00:13:23,387 --> 00:13:25,681
Vool tõi need kalda lähedale...
85
00:13:30,060 --> 00:13:31,770
kivistesse lohkudesse.
86
00:13:41,321 --> 00:13:45,492
Siin saavad nad ohutult areneda.
87
00:13:49,830 --> 00:13:53,458
Munad on tillukesed,
vaid paarimillimeetrised.
88
00:13:57,796 --> 00:14:01,341
Nüüd on aeg järglastel vabaneda.
89
00:14:12,603 --> 00:14:15,063
Nad liiguvad joa pursetega.
90
00:14:15,981 --> 00:14:19,109
Aga uute ujumisoskustega
pole kerge viluda.
91
00:14:29,369 --> 00:14:33,415
Need lohud on seni neile sõimeks olnud.
92
00:14:34,750 --> 00:14:39,254
Aga mõõnaga
muutuvad need isoleeritud lompideks.
93
00:14:46,929 --> 00:14:49,181
Teised saavad põgeneda.
94
00:14:54,269 --> 00:15:00,067
Aga abitute ammoniitide sõimest
võib kähku surmalõks saada.
95
00:15:07,616 --> 00:15:12,704
Keskpäevase päikese käes
hakkab lombi vesi aurustuma.
96
00:15:15,249 --> 00:15:18,585
Kui lomp täitsa ära kuivab,
surevad nad kõik.
97
00:15:24,049 --> 00:15:25,801
Aga lootus pole kadunud.
98
00:15:27,302 --> 00:15:30,013
Väiksed ammoniidid
suudavad midagi imelist teha.
99
00:15:31,849 --> 00:15:36,186
Igaüks üritab põgeneda,
mistõttu nad kuhjuvad üksteise otsa.
100
00:15:39,523 --> 00:15:43,402
Koos liiguvad nad
põhimõtteliselt nagu üks isend.
101
00:15:46,613 --> 00:15:50,534
Igaüht kannab edasi
see tilluke elav tõusulaine,
102
00:15:52,202 --> 00:15:55,372
tagumised isendid
tõukavad eesolijaid üle kuivade kivide.
103
00:16:00,836 --> 00:16:04,298
Lõpuks pääsevad nad sügavamasse vette.
104
00:16:09,178 --> 00:16:12,347
Nüüd ootavad nad tõusu.
105
00:16:42,836 --> 00:16:44,755
Aga kõik ei pääse.
106
00:16:49,468 --> 00:16:52,054
Lugematul hulgal isendeid jääb kuivale.
107
00:16:57,726 --> 00:17:02,981
Toit raipesööjatele,
nagu nendele Pyroraptor'i-poegadele.
108
00:17:13,407 --> 00:17:17,996
Ülejäänud viiakse võimsate hoovustega
maismaast kilomeetrite kaugusele.
109
00:17:23,335 --> 00:17:28,799
Isegi nii kaugele,
Vaikse ookeani keskpunkti.
110
00:17:31,510 --> 00:17:35,013
Need tohutud atollid
ja nende keskel olevad laguunid
111
00:17:35,013 --> 00:17:38,684
pakuvad ainsana varjupaika
tuhandete kilomeetrite raadiuses.
112
00:17:46,233 --> 00:17:52,614
Siit leiavad tuarangisaurused,
elasmosauruslaste sugukonnast, ohutu koha.
113
00:18:04,334 --> 00:18:08,088
Aga nendest madalikest kaugemal
on teine lugu.
114
00:18:13,719 --> 00:18:18,390
Elasmosaurused peavad iga päev
sügavamas vees käima.
115
00:18:24,104 --> 00:18:30,110
Atolliäärsete kanjonite kaudu pääseb
madalikelt rikkalikele toitumisaladele.
116
00:18:34,823 --> 00:18:38,869
See süvavesi meelitab ligi
nii näljaseid elasmosauruseid
117
00:18:39,745 --> 00:18:42,080
kui ka kiskjaid, kes neid jahivad.
118
00:18:49,338 --> 00:18:51,340
Ookeani suurimaid.
119
00:18:55,677 --> 00:18:58,597
Viieteistmeetrine mosasaurus.
120
00:19:13,946 --> 00:19:19,993
Ookeanipõhjast üles paisatud toitained
tagavad rikkaliku kalade varu.
121
00:19:25,666 --> 00:19:29,711
Voolujooneliste kehade
ja nelja võimsa loivaga
122
00:19:29,711 --> 00:19:32,631
saavad elasmosaurused
väga osavalt manööverdada.
123
00:19:39,054 --> 00:19:43,016
Aga igapäevased söömaskäigud
muudavad nende liikumise ettearvatavaks
124
00:19:44,351 --> 00:19:47,396
intelligentse ja kannatliku küti jaoks.
125
00:20:00,784 --> 00:20:04,121
Mosasaurus on varitsev kiskja.
126
00:20:09,418 --> 00:20:15,883
See üüratu loom kasutab oma suurt saba,
et hämmastava nobedusega kiirendada.
127
00:20:29,188 --> 00:20:31,273
Sel korral ei vedanud.
128
00:20:41,533 --> 00:20:44,036
Lausa enamik jahte ebaõnnestuvad.
129
00:20:47,206 --> 00:20:50,334
Aga kuna siin elab
nii palju elasmosauruseid,
130
00:20:50,334 --> 00:20:53,921
avaneb peagi taas uus võimalus.
131
00:21:10,771 --> 00:21:17,236
Maskeeriva tumeda kanjonipõhja taustal
saab mosasaurus märkamatult läheneda...
132
00:21:19,780 --> 00:21:23,951
ja oodata noort kogenematut indiviidi.
133
00:21:24,826 --> 00:21:26,578
Ideaalset ohvrit.
134
00:21:50,394 --> 00:21:56,233
Mosasaurus võib nii tugevalt lüüa,
et ainuüksi kokkupõrge tapab saaklooma.
135
00:21:58,402 --> 00:22:04,449
Rünnak on nii kiire, et elasmosaurus
üsna kindlalt ei osanud seda oodata.
136
00:22:09,955 --> 00:22:16,920
Elu võib ookeanis ohtlik olla
ja mitte ainult hiiglaste tõttu.
137
00:22:19,214 --> 00:22:22,384
Lompidest põgenenud
väikestest ammoniitidest
138
00:22:22,384 --> 00:22:26,597
on vähem kui üks protsent
meres mitu kuud vastu pidanud.
139
00:22:29,850 --> 00:22:32,728
Aga nendel vähestel vedas kohe eriti.
140
00:22:34,271 --> 00:22:38,692
Ookeanihoovused
kandsid neid ideaalsesse elukohta:
141
00:22:40,319 --> 00:22:43,280
Euroopa ranniku lähedal asuvatele
mererohuga aladele.
142
00:22:53,498 --> 00:22:59,004
Siin on parvedes ammoniite
üllatavalt erinevate suuruste...
143
00:23:00,422 --> 00:23:01,590
ja kujudega.
144
00:23:24,321 --> 00:23:28,742
See kummaline
180 cm pikk hiiglane on Baculites,
145
00:23:28,742 --> 00:23:31,328
kes toitub merepõhja lähedal.
146
00:23:39,211 --> 00:23:41,922
Ja peaaegu sama suur
147
00:23:41,922 --> 00:23:46,468
on hiiglasliku kirjaklambri kujuga
Diplomoceras.
148
00:23:54,476 --> 00:23:59,189
Nad kõik saavad siin jõudsalt elada,
sest on rohkelt toitu.
149
00:24:02,025 --> 00:24:07,948
Nad söövad siin planktonit,
väikseid koorikloomi ja mõned isegi kalu.
150
00:24:19,751 --> 00:24:22,337
Neil vastkoorunutel hakkab kujunema välja
151
00:24:22,337 --> 00:24:26,091
erakordne kuju,
mis neil täiskasvanutena on.
152
00:24:28,552 --> 00:24:33,223
Esileulatuva spiraali järgi saab neid
noorte Nostoceras'tena tuvastada.
153
00:24:39,855 --> 00:24:42,316
Need on täiskasvanud Nostoceras'ed.
154
00:24:44,067 --> 00:24:47,446
Nad eelistavad sügavamate vete merepõhja.
155
00:25:10,636 --> 00:25:14,223
Ammoniidid on vohanud
nendes esiajaloolistes ookeanides
156
00:25:14,223 --> 00:25:17,434
peaaegu 400 miljonit aastat.
157
00:25:24,733 --> 00:25:26,652
Neid on tuhandeid liike.
158
00:25:37,079 --> 00:25:41,333
Nad on ühed kõige edukamad loomad,
kes on eales eksisteerinud...
159
00:25:44,586 --> 00:25:51,385
elades jõudsalt parasvöötme soojades
meredes ja isegi pooluste külmimais vetes.
160
00:25:57,850 --> 00:26:02,729
Näiteks siin,
Antarktikat ümbritsevas külmunud meres.
161
00:26:13,115 --> 00:26:19,288
Pärast pea täielikus pimeduses möödunud
talve hakkab madal päike jääd sulatama...
162
00:26:21,206 --> 00:26:25,711
muutes selle taas ligipääsetavaks
hiiglaslike hooajaliste külaliste jaoks.
163
00:26:30,465 --> 00:26:34,344
Morturneria'd,
veidrat sorti elasmosaurused.
164
00:26:36,388 --> 00:26:42,895
Nad on püsisoojased ja paks rasvakiht
aitab neil kehasoojust hoida.
165
00:26:48,150 --> 00:26:52,321
Nad on ühed maailma
kõige salalikumad ja tabamatumad loomad.
166
00:26:56,116 --> 00:27:01,163
See grupp migreerus
üle 3000 km kauguselt Lõuna-Ameerikast,
167
00:27:02,831 --> 00:27:05,501
et kevadeks siia jõuda.
168
00:27:09,338 --> 00:27:14,718
Tänavu sündinud järglased
kohtavad nüüd esimest korda merejääd.
169
00:27:18,013 --> 00:27:21,016
See võib
õhku hingava reptiili jaoks ohtlik olla.
170
00:27:26,813 --> 00:27:30,817
Nad saavad hingata vaid seal,
kus jääs on augud.
171
00:27:33,195 --> 00:27:36,281
Täiskasvanud
peavad ettevaatlikult neid auke otsima
172
00:27:37,032 --> 00:27:39,326
ning noorukid peavad lähedal püsima.
173
00:27:54,424 --> 00:28:00,097
Siinne külm vesi on suurepärane elupaik
selle hiiglase lemmiktoidu jaoks.
174
00:28:03,851 --> 00:28:08,522
Polaarmuda,
mis on täis väikeseid olendeid.
175
00:28:14,278 --> 00:28:19,575
Merepõhja igal ruutmeetril
võib tuhandeid tillukesi loomi olla.
176
00:28:26,164 --> 00:28:30,627
Kleepuvast mudast
on raske söögipoolist eemaldada.
177
00:28:34,131 --> 00:28:36,675
Aga neil on vahva lahendus.
178
00:28:39,094 --> 00:28:43,390
Suutäit ampsates
sulgevad nad oma lõuad osaliselt,
179
00:28:45,309 --> 00:28:49,438
tekitades hiiglasliku sõela,
millega toitu välja filtreerida.
180
00:28:54,610 --> 00:28:59,823
Nad on ainsad loomad,
kel on hambad sedasi toitumiseks arenenud.
181
00:29:31,355 --> 00:29:34,775
Morturneria'd söövad siin terve suve,
182
00:29:34,775 --> 00:29:38,862
kuni vesi polaartalvega taas kinni külmub.
183
00:29:51,250 --> 00:29:55,128
Soojemates vetes
ootavad neid ees teised raskused.
184
00:29:58,298 --> 00:30:03,011
Aga kõige leidlikumad loomad
leiavad alati võimalusi
185
00:30:04,429 --> 00:30:08,100
esiajaloolise planeedi
laiuvates ookeanides.
186
00:30:19,570 --> 00:30:24,575
{\an8}PREHISTORIC PLANET: PALJASTATUD
187
00:30:24,575 --> 00:30:28,370
{\an8}KUI KIIRE OLI MOSASAURUS?
188
00:30:29,371 --> 00:30:34,001
Esiajaloolise planeedi maismaad
valitsesid dinosaurused,
189
00:30:34,668 --> 00:30:38,964
aga meres domineerisid
hoopis teistsugused reptiilid,
190
00:30:38,964 --> 00:30:40,340
mosasaurused.
191
00:30:40,841 --> 00:30:43,385
Ja see on ühe säärase kolp.
192
00:30:49,558 --> 00:30:53,312
Mosasaurused olid meresisalikud.
193
00:30:53,312 --> 00:30:57,733
{\an8}Justkui hiiglaslikud,
vaalasuurused ujuvad komodo varaanid.
194
00:30:57,733 --> 00:30:59,902
{\an8}CALIFORNIA ÜLIKOOL
195
00:31:01,153 --> 00:31:06,325
Kitsenev koon, kare nahk,
tavajäsemete asemel neli loiba
196
00:31:06,825 --> 00:31:11,872
ja pikk saba, mis meenutab väga hai oma,
ent on tagurpidi.
197
00:31:12,998 --> 00:31:14,791
Selline oligi mosasaurus.
198
00:31:19,296 --> 00:31:22,883
Suurim oli Mosasaurus hoffmanni.
199
00:31:25,010 --> 00:31:26,887
Ta oli varitsev kiskja.
200
00:31:27,846 --> 00:31:30,599
Aga mis oli tema edu saladus?
201
00:31:34,394 --> 00:31:36,522
{\an8}Nad võivad paigal olla,
üldse mitte liikuda...
202
00:31:36,522 --> 00:31:38,607
{\an8}LÕUNA-CALIFORNIA ÜLIKOOL
203
00:31:38,607 --> 00:31:41,026
{\an8}...ja siis uskumatult kiiresti söösta.
204
00:31:41,735 --> 00:31:45,864
Tänapäeval näeme seda
sääraste roomajatega nagu krokodillid.
205
00:31:54,164 --> 00:31:58,168
Nende lihased võimaldavad
tohutult võimsaid äkkrünnakuid.
206
00:32:01,922 --> 00:32:04,842
Kuna mosasaurused
olid reptiilid, sisalikud,
207
00:32:04,842 --> 00:32:07,636
siis küllap võimaldasid nende lihased
sarnaseid sööste.
208
00:32:11,807 --> 00:32:14,434
Nad olid kohanenud ka teisel moel,
209
00:32:15,018 --> 00:32:17,604
mis võis üllatusmomenti suurendada.
210
00:32:19,189 --> 00:32:21,900
Ujumise juures on üks keerulisi asju see,
211
00:32:21,900 --> 00:32:25,279
et vajad erilist dünaamikat
kiire stardi jaoks,
212
00:32:25,279 --> 00:32:28,323
nagu sprinterid lähtepakuga.
213
00:32:28,323 --> 00:32:33,829
Ja üks parimaid viise selleks
on end C-kujuliseks painutada
214
00:32:33,829 --> 00:32:36,874
ja siis oma küljega vett eemale tõugata.
215
00:32:37,958 --> 00:32:40,210
Tänapäeval teevad kalad nii.
216
00:32:41,378 --> 00:32:42,921
Säärane C-start
217
00:32:43,505 --> 00:32:49,052
{\an8}võimaldab neil silmapilkselt
seisult täiskiirusele söösta.
218
00:32:49,052 --> 00:32:50,429
{\an8}KIIRUS - KIIRENDUS - AEG
219
00:32:50,429 --> 00:32:53,765
{\an8}Mosasaurused suutsid tõenäoliselt
midagi väga sarnast teha,
220
00:32:53,765 --> 00:32:55,893
aga mõistagi palju suuremas mastaabis.
221
00:33:02,107 --> 00:33:08,572
Kui kiiresti suutis siis
Mosasaurus hoffmanni laadne hiid ujuda?
222
00:33:09,531 --> 00:33:16,079
Vastuse saamiseks tellis meie saate tiim
unikaalse teadusuuringu.
223
00:33:18,957 --> 00:33:25,881
Seni polnud sääraseid võimete väärtusi
detailselt kalkuleerida üritatud.
224
00:33:25,881 --> 00:33:27,674
Meie töö on üks esimesi katseid
225
00:33:27,674 --> 00:33:31,637
nende loomade võimetele
reaalseid arvulisi väärtusi anda.
226
00:33:31,637 --> 00:33:35,641
Ning saime sedasi
üsna vapustavaid tulemusi.
227
00:33:35,641 --> 00:33:37,267
{\an8}KEHA PIKKUS
228
00:33:38,352 --> 00:33:40,521
{\an8}Tiim rehkendas kõike neli korda...
229
00:33:40,521 --> 00:33:41,605
{\an8}12 TONNI
13 MEETRIT
230
00:33:41,605 --> 00:33:42,856
{\an8}...et korrektsust tagada.
231
00:33:42,856 --> 00:33:45,275
{\an8}SABA PIKKUS
232
00:33:45,275 --> 00:33:49,196
{\an8}Kõik neli uuringut
jõudsid kokkuvõttes sama järelduseni.
233
00:33:50,572 --> 00:33:53,992
Need loomad olid
tohutuks kiirenduseks võimelised.
234
00:34:11,844 --> 00:34:17,641
See mosasaurus võib arvatavasti
ühe sekundiga 75% oma pikkusest läbida.
235
00:34:18,766 --> 00:34:23,397
See tähendab, et kui mosasaurus
on teist 17 meetri kaugusel,
236
00:34:23,397 --> 00:34:26,900
siis sekundiga jõudis ta 75% lähemale
237
00:34:26,900 --> 00:34:31,154
ning teise sekundiga juba möödus teist
ja küllap pani tee peal teid nahka.
238
00:34:33,657 --> 00:34:39,288
Mosasauruse hoop oleks justkui
veoautolt matsu saamisega võrreldav.
239
00:34:39,955 --> 00:34:44,710
Ainuüksi olendi löök,
sellele järgnevast hammustusest rääkimata,
240
00:34:45,377 --> 00:34:48,297
tapaks paljud saakloomad silmapilkselt.
241
00:34:52,426 --> 00:34:56,972
Mosasaurused suutsid
saavutada kiiruse 50 km/h pelga sekundiga.
242
00:35:00,934 --> 00:35:07,024
See teebki paljude arust
neist aegade ülima merekiskja.
243
00:37:49,269 --> 00:37:51,271
Tõlkinud Silver Pärnpuu